Ambulatoorne pisikirurgia

Ambulatoorne pisikirurgia tegeleb peamiselt nahale tekkinud moodustiste, sünnimärkide ja kaasasündinud või omandatud naha moondumuste ehk deformatsioonide (nt. väljaveninud või rebenenud kõrvarõnga augud) kirurgilise raviga.


Kui teie nahale või naha alla on tekkinud mõni ebaesteetiline või igapäevaelus ebamugavust tekitav (näiteks riiete kandmisel, raseerimisel jne) uudismoodustis, siis ambulatoorne pisikirurgia aitab sellest võimalikult valutult ja esteetiliselt vabaneda.

Samuti saab ambulatoorse pisikirurgia abil korrigeerida kaasasündinud või omandatud ebaesteetilisi naha moondumusi ehk deformatsioone. Need võivad näiteks olla väljaveninud või rebenenud kõrvarõnga augud, inetud armid jne.

1Mida kujutavad endast naha pisikasvajad?

Vastavalt moodustise asukohale naha suhtes võib naha pisikasvajad jaotada kolmeks:

1. Nahaalused (endofüütsed):

  • Lipoomid ehk rasvkasvajad – sagedamini täiskasvanutel ja vanematel inimestel esinevad moodustised. Need on katsumisel pehme ja elastse konsistentsiga, liigutatavad, ei põhjusta valu ja võivad kasvada aeglaselt aja jooksul eriti juhul, kui on survele eksponeeritud kohas.
  • Dermoidtsüstid – kaasasündinud naha kujunemise häirest põhjustatud või elu jooksul omandatud  moodustised, mis võivad esineda igas vanuses ning väga erinevates kehapiirkondades.
  • Ateroomid ehk rasunäärme tsüstid – kasvaja tekke aluseks on rasunäärme eritise väljapääsu sulgumine nahapinnale. Kuna rasu tootmine jätkub, siis nääre tasapisi suureneb.

    Kuna rasunäärmete töö on aktiivsem just noorematel inimestel, siis esineb neid enam 30-55 -aastastel inimestel. Sagedamini lokaliseeruvad need pea piirkonnas, kaelal, seljal ning harvemini jäsemetel. Suurus võib ulatuda mõnest millimeetrist mõne sentimeetrini. Ateroomil on ümber selge kapsel, mille sees valge, puderjas mass. Kuna ateroomid võivad sageli elu jooksul minna põletikuliseks, on soovitatav need põletiku tekkimise vältimiseks pigem eemaldada, et vältida hilisemaid ebamugavusi ja inetuid arme. 

    Kuni 70% juhtudest võib esineda koos rohkem kui üks ateroom. Kindlasti ei tohi kosmeetiku juures ateroome tühjaks pigistada või mingil muul moel traumeerida, kuna kapsel jääb sisse ja ateroom kasvab tagasi. Kui ateroom pole täielikult koos kapsliga eemaldatud, võib see samasse kohta tagasi kasvada.

Nahasisesed (intradermaalsed)

  • Dermatofibroomid – sõlmelised moodustised, mis tõmbavad nahka keskosa poole. Sõlmekeste pigmentatsioon varieerub roosast sinakaspruunini. Dermatofibroomide puhul on pahaloomulisteks muutumise tõenäosus elu jooksul väga väike.
  • Intradermaalsed pigment neevused – lamedad, pehmed, värvuselt hele- kuni tumepruunid plekitaolised moodustised nahal.
  • Ksantoomid ja ksantolasmid – rasvade kogumikud nahas, üldjuhul kollakat värvi, paiknevad sageli ülemiste silmalaugude juures ning põhjustavad üldjuhul just esteetilisi probleeme.
  • Tsüstadenoomid – tihedad või lõhenenud moodustised, mis sisaldavad rasunäärmete sekreeti.

3. Nahast eenduvad (eksofüütsed)

  • Papilloomid – pehmed elastsed moodustised kitsal jalal, üldjuhul naha värvi või kergelt pigmenteerunud.

    Sageli on papilloomid viirusliku geneesiga, mis tähendab, et papilloomi eemaldamise korral jääb viirus verre alles. Selle tagajärjel võivad papilloomid tekkida uuesti kas samasse kohta või mujale naha pinnale. Papilloomid lokaliseeruvad peamiselt näole, kaelale, käte sirutuspindadele, kaenlaalustele ja mujale kehale.

  • Keratoomid – tihedad, ketendavad, kihilised ja tihtipeale sügelevad moodustised. Võivad olla välimuselt hallid, kollakashallid või hallikaspruunid.
  • Fibroomid või fibrolipoomid – pehmed, elastsed, nahavärvi  rasvkoest ja nahakoest moodustised.
  • Fibropapilloomid – elastsed nahavärvi moodustised, mis kerkivad nahapinnal poolsfääri taoliselt.
  • Papillomatoossed neevused – pehmed, elastsed, nahavärvi või kergelt pigmenteerunud moodustised, mis kujult meenutavad sageli „lillkapsast“.
  • Pigment neevused ehk sünnimärgid – tekivad 6-12 kuu vanuselt ja nende arv suureneb 30-40 eluaasta jooksul. Enamasti on need alla 1 cm läbimõõduga. Sellised sünnimärgid on tasase või ebatasase äärisega, enamasti ümarad või piklikud, värvus võib varieeruda pruunist kuni mustani.
  • Pigment neevuseid ehk sünnimärkejaotatakse vastavalt nende kasvu sügavusele. Umbes 1/3 pahaloomulistest pigmentkasvajatest ehk melanoomidest areneb pigmentsünnimärkidest. Ühel inimesel peaksid reeglina kõik sünnimärgid olema ühelaadsed – nii värvitooni, suuruse kui muude näitajate poolest. Kui mõni sünnimärk on teistest erinev – tumenenud, suurenenud, kõrgenenud, veritseb või muudmoodi muutunud, on soovitatav see kirurgiliselt eemaldada ja saata histoloogilisele uuringule. Samuti tuleks eemaldada vigastamisjärgselt veritsev sünnimärk.

    Kõige kindlam võimalus vältida, et moondunud või traumeeritud sünnimärk ei muutuks tulevikus ohtlikuks, on see kirurgiliselt võimalikult ruttu täielikult eemaldada. Probleemi varajasem avastamine ja likvideerimine tõstab oluliselt paranemise kiirust ja kindlust.

Segavormilised moodustised

  • Segapigmentneevused – näevad välja nagu pigmentsed papillomatoossed neevused. Üldjuhul hele- ja tumepruuni värvi ning pigmendi nahasisese laienemisega.
  • Viiruselised või labased tüügad –  on nahasiseselt või pindmiselt asuvad hallid moodustised.
2Milles protseduur seisneb?

Protseduuri alguses selgitab kirurg, mis tüüpi moodustisega on tegemist. Seejärel selgitab kirurg, kuidas operatsioon hakkab välja nägema.

Enne protseduuri algust küsib kirurg samuti allergia esinemise võimalust Lidocaini suhtes.

Operatsiooni käigus:

  • Opereeritav piirkond pestakse selleks ettenähtud värvitu desinfitseeriva lahusega ja kaetakse steriilse linaga.
  • Teostakse kohalik tuimestus. Tuimestussüsti tegemine võib põhjustada vähest kipitust, mis möödub kiiresti.
  • Operatsiooni ajal tunneb patsient, et selles piirkonnas midagi tehakse, kuid kindlasti mitte valu.
  • Kogu operatsiooni vältel suhtleb kirurg patsiendiga, et olla kursis kui patsient peaks tundma valu või muud ebamugavustunnet.
  • Haav suletakse kas nahasisese õmblusega või naha peale pandud õmblustega, mis eemaldatakse 1-2 nädala möödudes.
  • Vajadusel saadetakse eemaldatud kude laborisse diagnoosi täpsustamiseks.
  • Histoloogilise uuringu vastus selgub 1-2 nädala jooksul.

Meditsiiniõde annab patsiendile kaasa haavahooldusjuhised ja vajadusel esimesed plaastrid haava katmiseks.

Eesti