Viimastel aastatel on nahka parandavad ja selle omadusi korrigeerivad süstid muutunud peaaegu sama tavaliseks kui juuksuri- või maniküüriteenused. Sisuline erinevus süsteprotseduuride ja tavapäraste iluteenuste vahel seisneb selles, et esimeste puhul on tegemist meditsiiniliste protseduuridega. Üksikasjalikust vestlusest dr Mari Laasmaga tema esteetililise meditsiini kliinikus selgus, et vastutus süstide ohutuse eest ei lasu kaugeltki ainult spetsialistil.
Mida mõiste „ohutud süstid“ tähendab?
Oleme viimasel ajal palju kuulnud nii iluprotseduuride tõhususest kui ka nende tüsistustest. Protseduuri de ohutuse määravad mitmed tegurid: igale patsiendile individuaalne raviplaan, patsiendist lähtuvad eripärad (oluline on teada patsiendi anamneesi, hetke terv iseseisundit, naha seisukorda jne), õige protseduuri valik, protseduuri läbiviija pädevus, protseduuri tegemise tehnika, kasutatavate toodete kvaliteet, eelnevalt teostatud protseduurid, koostöö patsiendiga, kodune järelhooldus jne. Need on määravad mitte ainult tulemuse, vaid ka ohutuse seisukohalt. Seega jaguneb vastutus ohutuse eest rohkemate faktorite vahel kui ainult protseduuri läbiviija.
Kes siis tagab või vähemalt peaks tagama süstide ohutuse?
Suurem osa vastutusest lasub protseduuri tegeval spetsialistil, eriti kui räägime võimalikest komplikatsioonidest. Juhul, kui tekib tüsistus, hakkame kõigepealt mõtlema, mis selle põhjustas. Esiteks: mida võis spetsialist valesti teha? Teiseks: kas tegemist võis olla tootest tingitud tüsistusega? Kolmandaks: mis võis jääda märkamata kas patsiendi teadliku mahavaikimise või hooletuse tõttu? Niisiis vastutavad ohutuse eest mitu osapoolt: protseduuri teostav spetsialist, kliiniku vastutav arst, patsient ise ja kõik isikud, kes on seotud toote valmistamise, turustamise ja ostmisega.
Mida saab patsient teha? On ju tavaline, et vastuvõtule tulles pole tal piisavalt infot ega pädevust, et sel teemal arutada...
Süsteprotseduuride ohutus algab hetkest, kui patsient otsustab, kuhu pöörduda. Nimelt vastutab ta ise oma valiku eest, kas minna tegevusluba omava esteetilise meditsiini teenust pakkuvasse kliinikusse või lasta end mõjutada reklaamidest, sotsiaalmeediagruppidest ja sooduspakkumistest ning jätta meditsiinilisele pädevusele tähelepanu pööramata.
Me räägime ju ikkagi inimese näost ja selle puhul pole „soodne“ minu meelest piisav argument teenuse valimiseks.
Sama tähtsad kui kliinikus tehtavad protseduurid on parima tulemuse saavutamiseks ja hoidmiseks kindlasti ka patsiendi elustiil (suitsetamine, päevitamine, toitumine jne) ning kodune nahahooldus. Muidugi peab patsiendil olema alati vabadus esteetilise meditsiini spetsialisti valida ja soovi korral ka vahetada.
Suureks abiks on, kui patsiendil on vastuvõtule tulles kaasas ilupass, kus on kirjas kõik eelnevad protseduurid. Soovitatav on, et pärast protseduuri kirjutatakse kliendile antavasse ilupassi, millist preparaati, kuhu ja kui palju manustati ning millal protseduur tehti.
Lisaks soovitame sinna kleepida preparaadi autentimise kleebise, millel on igale tootele vastav kood juhuks, kui peaks tekkima tootega seotud tüsistus. Sel juhul saame pöörduda edasimüüja poole, kes algatab tüsistusjuhtumi analüüsi toote koodist lähtuvalt.
Esmases konsultatsioonis koostame kliendile ilupassi individuaalse raviplaani, mille abil saame hinnata teostatud protseduuride efektiivsust. Vajaduse korral on esteetilise meditsiini spetsialistil õigus teha raviplaanis muudatusi, et saada maksimaalselt häid ja püsivaid tulemusi.
Kogu raviplaan on olemas ka kliiniku patsiendi andmebaasis, et kõik patsiendiga seotud kliiniku spetsialistid oleksid kursis eelnevalt kliinikus teostatud protseduuride, reaktsioonide ja tulemustega. Seetõttu leian, et liiga sagedane kliinikute vahetamine ja erinevate spetsialistide või protseduuride katsetamine ning nendega liialdamine ilma spetsialisti sellest teavitamata võib kaasa tuua riske (ägedad allergilised reaktsioonid, koekahjustus, nahapõletik jne), mida saaks vältida. Sest juhul, kui peaks tekkima tüsistus, on selles enamasti süüdi spetsialist, kes tegi viimase protseduuri, mitte see, kes algselt selle tüsistuste kaskaadi algatas. Seega hõlmab esteetiline meditsiin, nagu kõik meditsiini valdkonnad, endas riske, mida saab ennetada. Selle eelduseks on spetsialistide piisavad teadmised ja regulaarsed koolitused antud valdkonnas, kõrge kvaliteediga sertifitseeritud tooted ning eelkõige vastutuse jagamine vastutava arsti, protseduuri läbi viinud esteetilise meditsiini spetsialisti ja kliendi vahel.
Erinevaid arvamusi on ka üleannustamise kohta. Mida teie arvates kõige sagedamini üle doseeritakse?
Liigagi tihti näeme nii meie väikeses Eestis kui ka Hollywoodi staaride puhul ülesüstitud ja pundunud nägusid. Hüaluroonhape on hüdrofiilne molekul, mille omaduseks on külge tõmmata vett. See on vajalik, et nahas oleks piisavalt palju niiskust, elastsust, see vastutab kollageeni sünteesi eest ning sellega saab väga edukalt asendada ka volüümi kaost tingitud vananemisilminguid, suurendada huuli, muuta näo ovaali jne.
Õigetel näidustustel ja mõistlikus koguses on täitesüstide tegemine õigustatud, kui neid aga teha aastast aastasse, on neil omadus kumuleeruda ja migreeruda. Kuigi üldiselt on teada, et täitesüstide toime kaob ühe-kahe aasta jooksul (kehas oleva ensüümi hüaluronidaasi tõttu, mis hakkab meie kehas olevat hüaluroonhapet lagundama), on olukordi, kus isegi rohkem kui neli aastat tagasi tehtud täitesüstid kumavad läbi naha või jätavad moondunud, pundunud ja ebaloomuliku ilme.
Seda näeb tihti näiteks just silmaaluste täitesüstide korral, kus on kasutatud kas valet preparaati või süstetehnikat. Näiteks kui preparaati on manustatud liiga pindmiselt, suleb see nahaalused lümfiteed, mille tagajärjeks on pidevad tursed silmaaluses piirkonnas. Sel puhul aitab vaid täitesüstide lahustamine hüaluronidaasi abil ja vajadusel uute täitesüstide tegemine või muud esteetilise meditsiini protseduurid. Enamasti kaovad pärast eelnevate aastate jooksul tehtud täitesüstide lahustamist ka tursed ja inimene saab tagasi oma loomuliku näo, mis tal oli enne täitesüstidega alustamist. See on ka viimasel ajal saanud uueks trendiks Hollywoodi kuulsustel, sest loomulik on ilus.
Kui kõigesse niimoodi süveneda, kas siis võib ilusüstide tegemise üle otsustamine veelgi keerulisemaks muutuda?
Jah, mida suurem on protseduuride ja preparaatide valik, seda keerulisem on otsustada, mis oleks antud kliendile kõige sobivam ning efektiivsem. Samas annab see väga head võimalused valida just antud kliendi probleemile vastav nahahooldus või protseduur. Leian, et mida rohkem infot kliendil on, seda lihtsam on tal ka otsustada, kui palju ja mida ta oma välimuse ja/või naha kvaliteedi parandamiseks soovib teha. Enamasti usaldab ta küll spetsialisti, aga on ju tore, kui tal on siiski ka omad eelistused ja soovid. Mulle väga meeldib, kui klient küsib konsultatsiooni ajal ka soovitusi naha kvaliteedi parandamiseks. Sest kui klient tuleb ja soovib ainult näiteks kurjusekortsu eemaldamist botuliintoksiiniga, on see sama, nagu ta läheks kolme tärniga pärjatud Michelini restorani ja paluks vaid saia. Tänapäeval on meil palju enamat pakkuda kui vaid ühest kortsust vabanemine.
Ja lõpuks – millised ilusüstid on praegu „in“. Milliseid trende on tun- da Eestis, Baltimaades ja maailmas?
Selleks, et koostada patsiendile päriselt toimiv raviplaan, ei saa me kuidagi baseeruda sellele, mis on hetkel „in“. Enamasti on sellised hetketrendid kiirelt mööduvad ja seotud pigem kommertslike eesmärkidega.
Raviplaani koostamisel on kõige olulisem saada aru, mis on kliendi naha probleemi põhjuseks ja millises nahakihis probleem paikneb. Kui me räägime ilusüstidest, peame aru saama, mida me nendega saavutada soovime. Näiteks hüaluroonhappe täitesüstid on mõeldud eelkõige, nagu nimigi ütleb, millegi täitmiseks (nt huuled, kortsud), näoovaali korrigeerimiseks ja volüümi kaost tingitud kudede taastamiseks. Nende jaoks valitakse enamasti hüaluroonhapet sisaldavad täiteained, mis annavad kohese ja püsiva tulemuse, mistõttu on need ka esteetilises meditsiinis laialt kasutuses juba palju aastaid.
Samuti on endiselt populaarsed ja püsivalt liidrikohal botuliintoksiini süstid, mis kõrvaldavad miimika kortse ja mille maksimaalne toime saabub enamasti umbes kahe nädala jooksul.
Järjest enam koguvad populaarsust aga naha kvaliteeti parandavad preparaadid, mis stimuleerivad kollageeni sünteesi, on niisutava, nahatooni ühtlustava ja naha punetust vähendava toimega. Selleks on nt mesoteraapia, redermalisatsioon, biorevitalisatsioon ja biostimulandid. Protseduur tehakse enamasti 1–1,5 cm naha sisse probleemsesse piirkonda: näole, kaelale, dekolteepiirkonda või käte välisküljele.
Praegune esteetilise meditsiini suund on pöörata rohkem tähelepanu just naha kvaliteedile, et nahk paistaks välja särav, terve ja nooruslik. See on tugevas korrelatsioonis palju kordi kuuldud „positiivse vananemise“ kontseptsiooniga: kortsud kui sellised on paljudele aktsepteeritavad, sest näitavad eluga kaasas käivaid rõõme ja muresid ehk elatud elu kvaliteeti. Särav, tervisest pakatav nahk on see, mida kõik alati ihaldavad. Kuigi vanuse kasvades muutub naha noorusliku välimuse säilitamise aspektist kõige olulisemateks just hormonaalne tasakaal, tervislik elustiil (toitumine, liikumine, uni) ja kvaliteetse koduse kosmeetika kasutamine, saame tihti olla abiks ka protseduuridega, millega on võimalik kiirelt viia nahka hüaluroonhapet, vitamiine ja aminohappeid, mille osakaal vanusega kahjuks meie nahas järjest väheneb.
