Maire Aunaste intervjuu dr Mari Laasmaga, kus peatutakse teemadel nagu ilu, vanus, tervislik pikaealisus, uni, toitumine ja trenn.
Torma ellu, külg ees!
Nii on öelnud dr Mari Laasma, kellel on omanimeline kliinik.
"Elu ei pea olema mugav teekond hauda," arvab 44aastane Mari Laasma, kes lapsena unistas olla kas näitleja või laulja, kuid kellest sai hoopiski treener ja arst.
"Olin arstiteaduse esimesel kursusel, kui läksin dr Peep Pree juurde sooviga hakata tema juures tööle. Dr Pree oli juba ilukirurg ja mina tahtsin samuti ilukirurgiks saada. Preel oli mulle lühike jutt: kõigepealt lõpeta arstiteaduskond, siis saa kirurgiks, siis plastikakirurgiks, ja siis alles tule minu juurde! Nii pikka kannatust mul polnud: minust sai hoopis lastekirurg, kellena töötasin 19 aastat," räägib dr Laasma. Viis aastat tagasi hakkas ta otsima uusi väljakutseid ning asutas oma ilukliiniku.
Peeglike, peeglike seina peal...
Dr Laasma usub, et inimese välimus räägib palju tema elustiilist. "Inimesele otsa vaadates saan temast päris palju teada: kuidas ta toitub, millised on tema eluviisid - kas ta suitsetab, millisel küljel magab, mitu tagumist hammast on tal välja tõmmatud jne," ütleb dr Laasma.
"Geenide süüks saab ajada ehk pisut rohkem kui 20 protsenti oma organismi ja kehaga toimuvast. Suurt osa sellest, missugused me välja näeme, saame suunata ja muuta ise. Mina alustasin ilukliinikuga viis aastat tagasi ilma ühegi kliendita. Teenused, mida pakkusime, olid enamasti lihtsalt kortsu "sirgeks tõmbamised", s.t täitesüstid. Kui olin seda juba mitu aastat teinud, tekkis mul nn identiteedikriis. Mõtlesin - kes ma siis olen? Kosmeetik või? Teed muudkui nägusid nooremaks ja ilusamaks, aga inimese organism ju samal ajal vananeb, "selgitab dr Laasma, miks ta viimase aasta jooksul on keskendunud sügavamale, terviklikule lähenemisele - tervislikule pikaealisusele.
Uni kui inimese tervise esmane alustala.
Üks olulisi aspekte, mida dr Laasma rõhutab, on uni. "Unest, on meil räägitud liiga vähe. Ehk selle pärast, et uni on tasuta... Tegelikult aga on uni tähtsam kui trenn!" ütleb dr Laasma, kes loeb end olevat trenni usku.
"Unel on oma faasid, mis on organismile hädavajalikud. Esiteks: une ajal toodab keha melatoniini, mis on peamine vananemisvastane hormoon. Teiseks: une kolmas faas lahustab stressihormooni nimega kortisool. Ja kolmandaks: kui und on vähem kui kuus tundi, kasvab vähirisk 200 protsenti."
Kas vanadus on haigus?
Suurim terviserisk terves maailmas on ülekaal. Seda võib nimetada epideemiaks. Kuid dr Laasma hoiatab ka vastupidise ohu eest.
"Osa inimesi muutub vanas eas kõhnaks. Sarkopeenia - see kui lihased ära kaovad, on samuti ohtlik! Kõrges eas kukkumine võib saada saatuslikuks. Üle 40aastastele naistele võiks trenni tegemine olla igapäevane harjumus. Me ei saa panna protsesse kehas tagurpidi käima, aga me saame neid pidurdada. Kui vanadust käsitleda haigusena, siis on siin ainult üks retsept - liikumine" räägib dr Laasma.
Loe täispikka artiklit Maalehest.
