Viimasel ajal levivad meedias erinevad müüdid ja küsimused seoses täiteainega Radiesse. Palusime meie ilukliiniku juhatajal dr Mari Laasmal tekkinud müüte kummutada.
Vaatame täiteainet Radiesse puudutavatele faktidele otsa:
Kõik püsivad täiteained ei sisalda kaltsiumit
Müüt number 1: “kõik püsivad täiteained sisaldavad kaltsiumit”. Kaltsiumit sisaldab ainult täiteaine Radiesse. Kaltsium parandab fibropblastide aktivatsiooni, läbi mille toimub kollageeni ja elastiini süntees ja naharakkude uuenemine ning angiogenees (uute veresoonte teke). Tulemuseks on kauakestev esteetiline efekt, mida iseloomustab pingul ja elastne nahk.
Radiesse koheselt tõstvale ja volüümi suurendavale toimele järgneb järk-järgult uue koe moodustumine: neokollagenees (III tüübi kollageeni tootmine, mis järk-järgult muundub I tüübi kollageeniks). Ühekordne ravi täiteainega Radiesse parandab märgatavalt mõõdukaid ja tõsisemaid vananemisilminguid. 90% patsientide rahulolu pärast 12 kuud.
Täiteaine Radiesse - väga palju uuritud täiteaine
Teiseks väärarusaamaks on, et täiteaine Radiesse on vananenud metoodikaga täiteaine. Radiesse on turul olnud aastast 2004 ja tegemist on väga palju uuritud täiteainega. Täiteaine Radiesse kohta on vähemalt üle 2000 uuringu ja teaduspublikatsiooni ning kliinilised andmed on enam kui 5000 patsiendi kohta üle maailma. Tarnitud rohkem kui 10 miljonit süstalt.
Võib öelda, et tegemist on vana, kuid samas uue ja taasleitud ainega.
Täiteaine Radiesse on üks ohutumaid saadaolevaid nahatäiteaineid
Veel üks levinud müüt Radiesse kohta ütleb, et see täiteaine jääb tükki ja põhjustab kaltsifikaatide teket. Tegelikkuses on dermaalne täiteaine Radiesesse üks ohutumaid saadaolevaid nahatäiteaineid. Radiesse mikrosfäärid metaboliseeritakse aeglaselt looduslike endogeensete mehhanismide kaudu. Vabanenud kaltsium ja fosfaatioonid on identsed keha mineraalse osaga ja seega organismile täiesti ohtutud. Kliiniliselt on tõestatud suurepärane talutavus ja ohutus. Radiesse ei põhjusta infektsioone/biokilet, abstsesse, ülitundlikkusreaktsioone, migratsioone, lupjumist või muid (tõsiseid) kõrvalnähte..
Alates Radiesse turuletoomisest 2004. aastal on enam kui 5 miljoni tarnitud süstla puhul teatatud ainult 5 kinnitatud granuloomi juhtumist (0,0005%). 2009. aastal näitas 1985-2005. Aastatel läbi viidud uuringute retrospktiivne metaanalüüs CaHA puhul väiksemat granuloomide esinemissagedust kui hüaluroonhapete (HA) või polü-L-piimhapete (PLLA) puhul: (2,3) %: CaHA; 0,04 - 0,4 %: HA; 0,2 %: PLLA-d. Granuloomiekspert professor Gottfried Lemperle 2012. aasta IMCASe konverentsil esitletud hinnanguliste granuloomide esinemissageduse võrdlus kirjanduse põhjal näitas, et täiteainel Radiesse oli madalaim granuloomide esinemissagedus.
Loomulikult tuleb arvestada, et kõik täiteained on seotud nii varajase kui hilinenud kõrvaltoimete riskiga. Enamik kõrvalnähte on tingitud tehnikast, mitte materialist.
Täiteaine Radiesse ei sobi huultesse süstimiseks
Järgmine müüt on arvamus, et täiteainet Radiesse võib süstida huultesse. Huuled aga on ainus piirkond, kuhu Radiesse ei sobi! Radiesse sobib näiteks näopiirkonna, kaela ja käte noorendamiseks. Radiesse on suurema elastusega kui populaarsed hüaluroonhappe täiteained, andes keha katvatele kudedele suurema tõstejõu. Lisaks on täiteainel Radiesse kõrgem viskoossus kui juhtivatel hüaluroonhappetoodetel, mis tähendab, et Radiesse jääb sinna, kuhu seda süstitakse ega levi ümbritsevatesse kudedesse (ei migreeru).
Vaata kõrvalolevast videost ka dr Mari Laasma selgitusi.
Teaduspublikatsioonid, millel põhinevad artiklis toodud faktid:
1. Pavicic T. Calcium hydroxylapatite filler: an overview of safety and tolerability. J Drugs Dermatol. 2013 Sep; 12(9): 996–1002. 2. Carruthers A, Liebeskind M, Carruthers J, Forrester BB. Radiographic and Computed Tomographic Studies of Calcium Hydroxylapatite for Treatment of HIV-Associated Facial Lipoatrophy and Correction of Nasolabial Folds. Dermatol Surg. 2008 Jun; 34: p78–84. 3. Tzikas TL. A 52-month summary of results using calcium hydroxylapatite for facial soft tissue augmentation. Dermatol Surg. 2008 Jun; 34 Suppl 1: p9–15. 4. Sadick NS, Katz BE, Roy D. A multicenter, 47-month study of safety and efficacy of calcium hydroxylapatite for soft tissue augmentation of nasolabial folds and other areas of the face. Dermatol Surg. 2007 Dec; 33 Suppl 2: p122–126; discussion p126–127. 5. Lemperle G. Foreign body granulomas and their treatment. IMCAS Annual World Congress 2012, Session 30. 6. Lemperle G, Gauthier-Hazan N. Foreign body granulomas after all injectable dermal fillers: part 2. Treatment options. Plast Reconstr Surg. 2009 Jun; 123(6): 1864–1873. 7. Lemperle G, Gauthier-Hazan N, Wolters M et al. Foreign body granulomas after all injectable dermal fillers: part 1. Possible causes. Plast Reconstr Surg. 2009 Jun; 123(6): 1842–1863. 8. Yutskovskaya Y, et al. A Randomized, Split-Face, Histomorphologic Study Comparing a Volumetric Calcium Hydroxylapatite and a Hyaluronic Acid-Based Dermal Filler. J Drugs Dermatol. 2014; 13(9): p1047-1052. 9. Berlin AL, et al. Calcium Hydroxylapatite Filler for Facial Rejuvenation: A Histological and Immunohistochemical Analysis. Derm Surg. 2008; 34: p64-67. 10. Coleman K, Voigts R, DeVore DP, Termin P, Coleman WP. Neocollagenesis after Injection of Calcium Hydroxylapatite Composition in a Canine Model. Derm Surg. 2008; 34: p53-55 11. Pavicic T. Calcium hydroxylapatite filler: an overview of safety and tolerability. J Drugs Dermatol. 2013 Sep; 12(9): 996–1002. 12. Carruthers A, Liebeskind M, Carruthers J, Forrester BB. Radiographic and Computed Tomographic Studies of Calcium Hydroxylapatite for Treatment of HIV-Associated Facial Lipoatrophy and Correction of Nasolabial Folds. Dermatol Surg. 2008 Jun; 34: p78–84. 13. Tzikas TL. A 52-month summary of results using calcium hydroxylapatite for facial soft tissue augmentation. Dermatol Surg. 2008 Jun; 34 Suppl 1: p9–15. 14. Sadick NS, Katz BE, Roy D. A multicenter, 47-month study of safety and efficacy of calcium hydroxylapatite for soft tissue augmentation of nasolabial folds and other areas of the face. Dermatol Surg. 2007 Dec; 33 Suppl 2: p122–126; discussion p126–127. 15. Lemperle G. Foreign body granulomas and their treatment. IMCAS Annual World Congress 2012, Session 30. 16. Lemperle G, Gauthier-Hazan N. Foreign body granulomas after all injectable dermal fillers: part 2. Treatment options. Plast Reconstr Surg. 2009 Jun; 123(6): 1864–1873. 17. Lemperle G, Gauthier-Hazan N, Wolters M et al. Foreign body granulomas after all injectable dermal fillers: part 1. Possible causes. Plast Reconstr Surg. 2009 Jun; 123(6): 1842–1863. 18. Yutskovskaya Y, et al. A Randomized, Split-Face, Histomorphologic Study Comparing a Volumetric Calcium Hydroxylapatite and a Hyaluronic Acid-Based Dermal Filler. J Drugs Dermatol. 2014; 13(9): p1047-1052. 19. Berlin AL, et al. Calcium Hydroxylapatite Filler for Facial Rejuvenation: A Histological and Immunohistochemical Analysis. Derm Surg. 2008; 34: p64-67. 20. Coleman K, Voigts R, DeVore DP, Termin P, Coleman WP. Neocollagenesis after Injection of Calcium Hydroxylapatite Composition in a Canine Model. Derm Surg. 2008; 34: p53
