Enamasti on elu jooksul tekkivad nahamoodustised healoomulised, kinnitab dr Laasma. Ta soovitab nii vanu kui ka uusi moodustisi siiski regulaarselt nahaarstile näidata ja kui need paiknevad ebamugavas kohas - hõõruvad vastu riideid, ehteid või segavad raseerimist -, lasta eemaldada.
Kõige sagedamini on dr Laasma kohanud oma praktikas nahast eenduvaid ehk eksofüütseid pisikasvajaid. „Nendest on kõige levinumad keratoosid. Võib öelda, et umbes kolmandikul inimestest on 40. eluaastateks tekkinud elu jooksul vähemalt üks keratoosikolle. Seitsmekümneaastastest on neid juba umbes 75 protsendil."
Keratoos on tihe, ketendav, kihiline ja tihtipeale sügelev moodustis. „,See võib olla välimuselt hall, kollakashall või hallikaspruun kuni mustjas näsaline sõlm. Enamasti on keratoosile iseloomulik kare pind, mis võib aeg-ajalt ka ise osaliselt eemalduda. Tavaliselt tekib neid hulgi ja need võivad paikneda kõikjal - näol, peanahal, kehal, jäsemetel. Enam esineb keratoosi päikesele eksponeeritud piirkondades," selgitab kirurg.
Teine sagedane nahamure, millega vastuvõtule tullakse, on kirurgi sõnul
papilloomid - pehmed elastsed moodustised kitsal alal, mis on üldjuhul nahavärvi või kergelt pigmenteerunud. Papilloomid paiknevad peamiselt näol, kaelal, käte sirutuspindadel, kaenlaalustes ja mujal kehal.
Mõjutab päike ja pärilikkus
Tihti on ühel inimesel mitut tüüpi nahamoodustised korraga ja hulgaliselt.
Sellisel juhul ei näe meedikud nahal mitte ainult papilloome ja keratoosi, vaid tihti ka vaskulaarseid ehk veresoontega seotud nahamoodustisi, näiteks kirssangioome, sünnimärke ja muud. „Reeglina viitab see, et tegemist on geneetilise eelsoodumusega nahamoodustiste tekkeks. Oma osa mängib ka elu jooksul saadud päikesekahjustus. Seborroilise keratoosi teket on seostatud pärilikkuse, päikesekahjustuse, naha vananemise ja hõõrdetraumaga. Rohkem esineb keratoosi heledanahalistel."
Kuigi nahamoodustisi esineb nii naistel kui ka meestel, häirivad need kirurgi sõnul naisi rohkem ja seepärast pöörduvad naised nendega ka sagedamini nahaarsti poole. Samuti kannavad naised rohkem ehteid ja kuna näiteks papilloomid esinevad enamasti just kaelapiirkonnas, jäävad need tihti kas kaelaketi vahele või segavad muud moodi ehete kandmist. Rinnaku piirkonnas olevad moodustised puutuvad tihti rinnahoidjaga
kokku ja kaenla all olevad segavad raseerimist, mistõttu põhjustatakse neile tihti traumasid ja veritsust. Seetõttu põhjustavad need enamasti
naistele rohkem ebamugavusi kui meestele."
Eemaldamiseks mitu meetodit
Ebamugavustunde korral soovitab dr Laasma pöörduda alati nahaarsti poole, kes teeb esmalt kindlaks, kas moodustis on healoomuline, ja siis kas eemaldab selle ise või suunab patsiendi vastavasse kliinikusse. Nahaarsti poole pöördumisel saatekirja ei nõuta, sobivaim meetod nahamoodustiste eemaldamiseks leitakse patsiendi ja meediku koostöö käigus.
Üks sage meetod selleks on krüoteraapia – naha healoomuliste uudismoodustiste eemaldamine vedela lämmastikuga. „See külmutab naharakkudes oleva vee, mille sulamise käigus rakkudevahelised sidemed katkevad ja tekib vill. Paranedes eemaldub moodustis koos villiga," kirjeldab dr Laasma protseduuri.
On ka võimalus eemaldada nahamoodustis elektrokirurgilise instrumendiga (diatermokoagulatsioon), mis kasutab vahelduvvoolu.
Kõige tänapäevasem on eemaldada moodustised laseriga. See annab parima kosmeetilise tulemuse ja on kõige väiksema armiriskiga. Lasermeetod põhineb naharakkude aurustamisel, kuni uudismoodustis on täielikult eemaldunud. Protseduur toimub lokaalse tuimestusega. Pärast seda jääb nahale pindmine haav, mis paraneb 10-14 päeva jooksul.
„Kui nahaarst peab vajalikuks, saab teostada ka niinimetatud shave-biopsia ehk moodustise eemaldamise raseerimismeetodil, mis annab väga hea kosmeetilise tulemuse," sõnab dr Laasma. „,See tähendab, et pärast naha tuimestamist eemaldab arst nahamoodustise väljaulatuva osa skalpelliga ja sulgeb verejooksu eemaldatud kolde põhjas elektrokirurgilise aparaadi või kirurgilise laser abil. Eemaldatud pigmentneevused soovitame alati saata ka histoloogilisele uuringule, et välistada pahaloomulised muutused." Kui nahaarst on kindlaks teinud, et tegemist on healoomulise nahamoodustisega, pole papilloomide ja keratoosi korral eraldi histoloogilist uuringut vaja.
Nahamoodustiste ennetamine
Nahamoodustiste ennetamiseks ei ole lõpuni tõhusat moodust, kuid kindlasti soovitab dr Laasma kasutada päikesekaitsetoodet, mille SPF on minimaalselt 30. „Kui lähisugulastel on esinenud nahavähki, tasub päevitamisest üldse hoiduda ja loomulikult mitte minna solaariumisse. Samuti on mõistlik toituda tervislikult ja mitte suitsetada. Kindlasti on vajalik regulaarselt ehk minimaalselt kord aastas käia nahaarsti juures ja jälgida nahale elu jooksul tekkivaid uusi moodustisi."
Artikkel ilmus TervisPluss ajakirjas.
