Nahapunetus- Rosaatsea

Rosaatsea

Rosaatsea on kroonilise, lainetava kuluga nahahaigus, mida esineb umbes 10%-l täiskasvanutest. Et tegu on üldse haigusega,  mida on võimalik ravida, paljud ei teagi. Sageli haigestuvad pigem heledanahalised naise, vanuses 30-60 aastat. Mehi kimbutab see haigus reeglina harvem, kuid sageli kulgeb probleem neil raskemalt. 

„Heal lapsel“ mitu nime – rosaatseat teatakse ka kuperoosa või roosvistriku nime all, seda on nimetatud ka täiskasvanute akneks. Viimane väide on eksitav – täiskasvanute akne on täiesti eraldiseisev haigus -, kuid segaduse teket ei ole keeruline mõista: nii rosaatsea kui akne puhul võivad näol esineda punetavad sõlmed ja mädavistrikud. Erinevalt aknest ei esine rosaatsea korral aga komedoone. Rosaatseat tuleb eristada ka steroidrosaatseast, perioraalsest dermatiidist, seborroilisest nahapõletikust, kontaktdermatiidist jt nahahaigustest – haiguse kahtlusel tuleks kindlasti pöörduda dermatoloogile, mitte löövet ise diagnoosida. 

 

Tekkepõhjused:

Täpne tekkepõhjus ei ole teada, seda on seostatud nii mao limaskestas oleva mikroobi Helicobacter pylori kui ka nahalesta Demodex folliculorumiga. Üheks ägestavaks faktoriks peetakse päikesekiirgust (UV kiirgusest tingitud nahaveresoonte kahjustust ja nahapõletiku teket). Kindlasti on oma roll ka pärilikkusel. 

 

Rosaatsea staadiumid:

Haigustunnused ning haiguse kulg on varieeruvad nii patsienditi kui ajas. Rosaatsea lokaliseerub enim põskedele, ninale, lõuale ja otsmikule; oluliselt harvem on löövet mujal nahal. 

Haigus algab enamasti nn prerosaatsea staadiumiga, kus esinevad järsult tekkivad õhetus- ja punetushood, mida provotseerivad külm, tuul, päikesekiirgus, kuumus, alkohol, vürtsikas või kuum toit, alkohol, emotsioonid jt.  

Vaskulaarses staadiumis esinevad juba laienenud veresooned, väljendunum punetus ning mõningane turse. Nahk võib olla tundlik, esineda võib põletavat, sügelevat või torkivat tunnet, eriti meigi või kreemi kasutamisel. Nahk võib olla kuiv ning ketendada. 

Põletikulised sõlmekesed ja mädased vistrikud iseloomustavad põletikulist staadiumit – näo punetus muutub tugevamaks ja püsivamaks. Võib kaasneda ka silmade kahjustus (silmalaugude-, sidekesta- või vikerkesta põletik). Silmas võib olla teratunne. Selline rosaatsea vajab kindlasti süsteemset ravi. 

Hilisstaadiumis kahjustused suurenevad ja laatuvad, tekib rasunäärmete suurenemine ja tihenemine, pooride laienemine. Nahka tekivad munakivisillutist meenutavad sõlmed, nahk näeb välja tursunud. Sellised muutused esinevad enamasti meestel ninal (rinofüüm), kuid mõnikord ka kõrvadel, lõual või põskedel. 

 

Mida ise teha haigse ägenemiste vältimiseks? 

 

Ravi algab naha baashooldusest. Vältige Vältige haigust ägestavaid ja näo punetust esilekutsuvaid faktoreid (liigne kuumus, külm, tuul, alkohol, kofeiin, keemilised ärritajad jne.)

Ärge kuumenege üle. Vältige tuliseid vanne ja dušše. Füüsilise pingutuse ajal proovige olla jahedas.

Ärge kunagi kasutage paikseid steroide rosaatsea korral – need võivad haigust ägestada, eriti pikaaegse kasutamise korral

Vältige näo tugevat hõõrumist ja masseerimist

Vältige juustespreide näole sattumist

Kaitske ennast päikese eest. Kasutage tugeva faktoriga ja laia spektriga (UVA+UVB) päikesekaitsekreeme (SPF 30 ja rohkem), kandke laiema äärega peakatet ja kaitsvat riietust.