Juuste hõrenemine
Androgeenne alopeetsia (meestüüpi juustekadu) võib olla stressitekitav kogemus mõlemale soole, kuid tõenäoliselt rohkem naistele kui meestele.
Haigust iseloomustab järk-järguline juuste hõrenemine ja / või kadu valdavalt pealael. See on äärmiselt tavaline probleem, mis tekib kuni 50% meestel ja veidi väiksemal hulgal üle 40. aasta vanustel naistel.
Androgeenne alopeetsia - mis on selle põhjused?
Androgeense alopeetsia põhjuseks on geneetiliselt päritud suurenenud tundlikkus ühe meessuguhormooni – dihüdrotestosterooni (DHT) – suhtes. DHT-d leidub erinevates keha kudedes, sealhulgas peanahas. Arvatakse, et DHT põhjustab juustekasvufaasi lühenemist, mille tagajärjeks on karvade järk-järguline õhenemine. DHT tootmist reguleerib omakorda valguline ühend 5-alfa reduktaas, muutes vaba testosterooni DHT-ks. 5-alfa reduktaasi toimet saab pärssida spetsiaalse ravimiga (finasteriid tabletid; vt.allpool), mida kasutatakse vaid meestel.
Milline on androgeense alopeetsia haiguspilt?
Haigus progresseerub järk-järguliselt. Alguses hakkavad juuksekarvad õhenema ja kaotavad pigmenti, hiljem võib märgata suurenevat juuste väljalangemist (rohkem karvu on korraga puhkefaasis) ja juusteta laikude teket.
Meestel saab haigus tavaliselt alguse puberteedieas. Iseloomulik on juuste hõrenemine ja / või kadu pealael, kuid juba haiguse varajases staadiumis võib täheldada ka järkjärgulist juuksepiiri taandumist otsmiku piirkonnas. Tavaliselt haarab probleem ka oimupiirkondi.
Naised põevad haigust kergemal kujul. Haigustunnused hakkavad tekkima või oluliselt süvenema menopausi ajal, kuid sageli ka juba 20-40 eluaasta vahel. Enamikul naistest esineb ühtlane, hajus juuste hõrenemine pealae piirkonnas. Erinevalt meestest ei ole naistel tavaliselt haaratud pealae külgmised ja eesmised osad. Iseloomulikum on pigem järkjärguline karvade õhenemine kui juusteta laikude teke. Siiski, raskematel juhtudel võib ette tulla ka difuusset juuksekadu üle kogu pea.
Suuremal osal naistel androgeenide tase veres ei tõuse ega kaasu ka meestüüpi kehatunnuseid.
Millest tuleb androgeenset alopeetsiat eristada?
Meestüüpi juustekadu tuleb eristada järgnevatest seisunditest:
- Meessuguhormoonide kõrge tase organismis (hüperandrogenism) – omab tähtsust naiste puhul. Oluline testosterooni tõus on sageli tingitud polütsüstilisest munasarjade sündroomist.
- Kilpnäärme ületalitlus (hüpertüreoos).
- Ravimitest põhjustatud juustekadu (sagedamini põletiku- ja trombivastased ravimid, antidepressandid, tsütotoksilisedravimid, südame-veresoonkonna ravimid, endokrinoloogilised preparaadid, vitamiin A). Ravimite ärajätmisel juuste kasv taastub.
- Krooniline juuste puhkefaas (telogen effluvium). Selle ajutise seisundi korral on palju juustekarvu üheaegselt puhkefaasis, mistõttu väljalangevate juuste arv tundub suur. Iseloomulik on suhteliselt äge algus ja seos eelneva raske haigusega, nt. sageli peale COVID19 põdemist, samuti emotsionaalse stressi, aneemia (kehvveresus), kilpnäärme alatalitluse, kiirdieedi, alatoitumise või rauapuudusega (sagedamini tingitud kroonilisest genitaalveritsusest). Viimasel juhul peaks aitama rauatablettide võtmine mitme kuu jooksul. Probleem võib tekkida ka olemasoleva androgeense alopeetsia foonil.
Kuidas androgeenset alopeetsiat ära tunda?
Tavaliselt piisab nähtavate tunnuste ära tundmisest. Oluline on teha uuringud juuksekao võimalike muude põhjuste suhtes.
Meessuguhormoonide kontrolli teostatakse siis, kui esineb mõni alljärgnevast tunnusest:
- kiirelt, mõne kuuga tekkiv juustekadu, mis haarab ka pealae eesmised ja külgmised osad
- menstruatsioonihäired
- viljatus
- liigkarvasus (hirsutism)
- tsüstiline akne
- piimaeritus rinnast
- meestüübi tunnused kehal (karvakasv, kliitori suurenemine)
Millised on androgeense alopeetsia ravi võimalused?
Ravivõimalusi on mitmeid. Kliiniliselt on tõestatud alljärgnevad võimalused:
- Finasteriid tabletid (Propecia) –suukaudne ravim, mida kasutatakse vaid meestel.
- Minoksidiil lahus (Regaine) – tõestatud toimega käsimüügiravim, hormonaalne ravi antiandrogeenidega.
- iPRF (injectable platelet-rich fibrin) e. süstitavtromotsüütide rikas fibriin on naturaalne võimalus soodustada juuste kasvu, tugevdada olemasolevaid karvu ning vähendada juuste väljalangemist. Tänu angiogeneesile toimub karvakasvu stimuleerimine ja karva folliikulis olevate tüvirakkude aktiveerimine.
- Seffiller (tüvirakkude siirdamine). Tegemist on regeneratiivse protseduuriga, kus saame tänu rasvarakkudes olevate tüvirakkudega (SVF e. stromal vascular fraction ja ADSC e. mesenhümaalsed tüvirakud) parandada juuste kvaliteeti.
- Juuste siirdamine (doonorkohalt peanahal võetakse juuksed ja siirdatakse hõrenenud piirkonda) on edukas protseduur, kuid tavaliselt tuleb seda teha 2 aasta jooksul 3-4 korda, et saavutada tihedamad juuksed.
